Minu Eesti Mängufilmide Edetabel .

1.Koht .
Malev (2005)

Algab otsustav võitlus vabaduse, isamaa ja armastuse nimel. Uru äsjatärganud armukirg, kättemaks rüütel Hippolytile, Eesti maleva vastulöök vallutajatele ning Euroopa suurvõimude võitlus Eesti pärast kulmineerub pöörases Muhu lahingus.


2.Koht .
Georg (2007)
See on tõsielufaktidel põhinev lugu eesti nimekaima ja armastatuima laulja Georg Otsa (1920 –1975) saatusest, tema kunstniku- ja eraelust. Erakordse andega kunstnik jäi kahjuks maailma ooperilavadel tundmatuks. Peale Eesti tundis ja armastas teda vaid Venemaa ja Soome publik. Aeg oli selline. Nõukogude süsteem oli oma talentide suhtes kiivas. Film jutustab Laulja loo, kõneleb saatusest, mida vormisid keerulised ja muutlikud aastad. See on isiklik lugu - armastusest, intriigidest, perekonnast.

3.Koht .
Klass (2007)
Tõestisündinud lugudel põhinev kodumaine draama räägib tänapäeval küllaltki levinud probleemist: koolivägivallast.
Film räägib Antslast linnakolinud Kaspari ja klassi senise liidri Andersi omavahelisest võitlusest koolis populaarsuse ja au nimel ning tossikese Joosepi kohast nende kahe vahel.

4.Koht .
Täna öösel me ei maga (2003)
Tegemist on Jaan Tätte ja Kristian Taska poolt kirjutatud psühholoogilise põnevusfilmiga, mille neli peategelast - kaks meest ja kaks naist - leiavad ennast ühe suvise öö jooksul tihedast sündmustekeerisest.

5.Koht .
Leiutajateküla Lotte (2006)
Kusagil Euroopas, suure mere ääres, asub Leiutajateküla, kus au sees on igasuguste majapidamises kasulike vigurite meisterdamine. Igal aastal korraldavad külaelanikud uute leiutiste võistluse. Üks kuulsamaid leiutajaid külas on energilise koeratüdruk Lotte isa Oskar. Tema peamiseks rivaaliks on jänes Adalbert, kelle abikaasagi kogu hingest võistlusest osa võtab. Võit oleks oluline suguvõsale ja teeks au kogu jäneste klannile. Järjekordse leiutiste võistluse eelõhtul leiavad Lotte ja tema sõber, kassipoeg Bruno, merest vettinud raamatu. Raamatu vahelt ronib välja mesilane Susumu, aednik kaugest Jaapanist.

6.Koht .
,,Sigade Revolutsioon'' (2004)
1986.aasta suvi. Kümned tuhanded noored kogunevad üle Nõukogude Liidu suvelaagritesse, kus põhilise osa tegevusest on kodumaa vankumatute juhtide tegude, mõtete ja ettevõtmiste ülistamine ning kummardamine. Ühes paljudest suvelaagritest teevad aga sündmused järsu pöörde, kui sinna kohale sõitnud noored tõstavad mässu oma õiguse eest teha ja välja öelda seda, mida nad mõtlevad. Muidugi teevad laagriülemad kõik selle nimel, et puhkenud rahutusi kiiresti maha suruda...

7.Koht .
,,Ruudi'' (2006)
Väike Ruudi, maailma suurim viikingifänn, elab Saaremaal ja on oma eluga täitsa rahul. Tema ema Karmen on politseinik, isa neil ei ole ja siiani pole Ruudi temast ka erilist puudust tundnud. Ühel päeval saab isa puudumisest Ruudile siiski suur mure. Haakriku laadal teeb nimelt lõbusõitu ütlemata uhke viikingilaev, aga lapsed lastakse laeva pardale vaid isadega koos. Üksiminekuks on Ruudi lihtsalt liiga väike ja emal pole aega. Kust peaks aga üks pisike poiss endale isa leidma? Kui ema Karmen kiireloomulisest isahankimisest kuuldagi ei taha, otsustab Ruudi asja ise korda ajada. Ta kuulutab välja Suure Papakonkursi - auhinnaks tema ise, tema ema Karmen ja koduküla merepõhjas peituv muinasjutuline viikingivarandus, mis nüüd kiiresti üles tuleb leida. Kui paar üpriski kahtlase taustaga tegelast väidetavast varandusest haisu ninna saavad, võtavad Ruudi Papakonkurss ja viikingivaranduse otsimine pöörasema pöörde kui keegi kujutleda oskas...

8.Koht .
,,Stiilipidu'' (2005)
Alice (Maarja Jakobson) on kolmekümnendates telekunstnik, Jana (Evelin Pang) kahekümnendates grimeerija ning Ada (Anne Reemann) keskealine õmbleja. Nad kõik kaotavad enam-vähem samal ajal töö. Kuid koondatud õrnemasoolised ei jää niisama käed rüppes istuma. Et elus midagi veel omal käel saavutada asutavad nad omapärase kostüümilaenutuse, kus kõigi kolme eelnev töökogemus kenasti kasuks tuleb ..

9.Koht .
,,Sügisball'' (2007 )
“Sügisball” näitab, kuidas proovivad argieluga toime tulla kuus magalaelanikku, kes otsivad elus õnne ja armastust. Noor kirjanik Mati (Rain Tolk) luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss, meestejuuksur August Kask (Sulevi Peltola) kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähendes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura (Maarja Jakobson) vaatab telekast „Ogalinde” ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer (Juhan Ulfsak) mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud oma enese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo (Taavi Eelmaa) juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. Filmi relvadeks on empaatiavõime ja must huumor.

10.Koht
,,Kuldrannake'' (2006 )
Nõukogudeaegse menubändi kokkutulek uhkes villas saab kohutava pöörde kui peole ilmub kutsumata külaline. Toredast vanade aegade meenutamisest ja napsivõtmisest saab järsku heitlus elu ja surma peale.

Teele : ,,No tere Arno ! Sind pole küll ammu kohanud''
Arno: ,,Oi tere Teeleke ! ''
Teele: ,,Kuhu siis minek ka ?''
Arno: ,,Külas olevat rahvamajas tantsupidu, sinna lähengi.''
Teele: ,,Kõlab vahvalt.''
Arno: ,,Öööm , Äkki tahad sa ka tulla?''
Teele: ,,oi mai tea.''
Arno: ,,Tule ikka , seal on lõbus.''
Teele: ,, No okei , eks ma siis tulen.''

Filmiajalugu .

1. Filmikunst sündis aastal 1985 , detsembrikuus. Pariisi kohvikus.
2. Vaatajad olid hämmingus ekraanil olevast liikuvad pildist millel oli Lyon'i linnaväljak ja vankrit vedav hobune.
3. Charles Chaplin on esimene kuulus filmitegija ja näitleja. Teda hinnatakse eelkõige väga sügavalt tummfilmide tegijana ja näitlejana kuid ta oli ka väga hea helifilmides.
4. Esimene Eesti kinoteater oli kohas nimega ,,Gloria Palace'' , nüüdne Vene Draamateater.
5. Eesti esimeseks mängufilmiks on ''Päikese lapsed'' mille operaatoriks ja lavastajaks oli Theodor Luts.
6. Filmi liike on kolm: mängufilmid, multfilmid ja dokumentaalfilmid.
7. Multifilmi alaliikideks on joonis-, anima- ja multifilmid.

Minu jutt pildi kohta .

Siim ja Sandra jalutasid rannal. Päike paistis kõik oli hea. Need kaunid Eestimaa suved. Oli juulikuu. Õues oli nii soe. Sandra lasi Siimu käest lahti ja jooksis vette. Siim jäi seisma ja vaatas õnnelikult talle järele. Kõik oli nii hästi. Sandra jooksis tagasi kaldale ja tiris Siimu endaga vette. Nad pritsisid üksteist. Korraga jooksis Sandra Siimu pikali ja Siim tõmbas ta kaasa. Nad olid läbimärjad kui nad veest välja jõudsid. Nad istusid rannal olevale vanale kuivanud palgile. Nad kuivasid päikse käes ära ja siis hakkasid nad tagasi linna poole liikuma. Siimul tekkis mõte minna tsirkusesse. Tsirkuses oli neil väga tore. Nad said kõvasti naerda ja üks imearmas kloun kinkis Sandrale suure-suure kimbu õhupalle ja Siimule kaks mullitajat. Kui nad tsirkusest väljusid läksid nad pankrannikule jalutama. Nad nägid taevas tumedamaid pilve liikumas ja üsna pea hakkas sadama mõnusat sooja paduvihma. Kaugemal paistis veel päike ja need soojad kiired hakkasidki liikuma ka nende poole. Korraga märkas Siim vikerkaart, kohe päris terve kaar oli. Ta näitas seda ka Sandrale. Siim võttis taskust välja mullitaja ja hakkas mulle puhuma. Tal tuli see eriliselt hästi välja. Sandra tahtis mullitajat endale krabada aga ta pani käega mööda. ja terav mullitajapurgi äär lõikas ta käe küljest lahti need kümned õhupallid. Need lendasid taevasse. Sandra ja Siim heitsid pikali ja vaatasid üles. Nii kaunis oli see kõik.